Tegevusteraapia teenus

Tegevusterapeudi pädevusse kuulub igapäeva- ja enesehooldustoimingutega (riietumine, söömine, hügieenitoimingud jms) hakkamasaamise soodustamine, ergonoomika- ja abivahendialane nõustamine ning käelise tegevuse mitmekülgne arendamine eesmärgipäraselt valitud tegevuste kaudu.

Tegevusteraapia on vajalik ülajäseme trauma, operatsiooni või mitmete haigusseisundite järgselt, kui käe liikuvus ja lihasjõud on vähenenud.

Kasutame traditsioonilisi käeteraapia meetodeid nagu:

  • Käe lihasjõudu parandavad tegevused
  • Kahe käe koostööd, täpsust ja koordinatsiooni parandavad tegevused
  • Pehmekoeteraapia ja parafiinravi lihaspingete vähendamiseks
  • Funktsionaalne elektristimulatsioon lihaste tugevadamiseks/lõdvestamiseks
  • Abivahendialane nõustamine ülekoormuse vältimiseks, igapäevategevustega hakkamasaamise soodustamiseks.

Tegevusteraapia on näidustatud ka jäseme halvatuse korral (näiteks insuldi tagajärjel), kus kogenud ja kutsetunnistusega terapeudid kasutavad lisaks erinevaid terapeutilisi meetodeid nagu:

  • Suure kordusega tegevuste sooritamine (keeles Repetitive Task Practice) – treeninglähenemine, mis sisaldab eesmärgipäraseid isikupärastatud tegevusi sagedaste kordustega;
  • Käe kasutamise piiramise teraapia (keeles Constraint-Induced Movement Therapy)- treeningmeetod, mille puhul „terve” käe liikuvust piiratakse kuni 90% ulatuses ärkveloleku ajast, et sundida patsienti oma igapäeva tegevusi sooritama halvatud käega; lisaks igapäevategevuste sooritamisele koostatakse patsiendile ka intensiivne suure korduste arvuga programm halvatud käe treeninguks;
  • Peegelteraapia (keeles Mirror Therapy) – selles teraapia asetatakse patsiendi ette lauale peegel, nii et halvatud käsi jääb peegli taha ja patsient jälgib peeglist oma „terve käe” liikumist; see teraapia loob illusiooni, kus „terve käe” liigutused kantakse üle halvatud käele:

Kombineerime neid teraapiameetoeid erinevate kognitiivsete strateegiatega nagu:

  • Mentaalne praktika – meetod, kus patsient kujutab ette kuidas ta mingit konkreetset tegevust teeb (ilma tegelike liigutusteta);
  • Virtuaalne reaalsus – erinevate arvutipõhiste interaktiivsete multisensoorsete eesmärgipäraste tegevuste harjutamine virtuaalses keskkonnas.

 

Tegevusterapeudi teenuse vajaduse selgitab ja teenuse määrab vastuvõtul taastusarst (vt ambulatoorsed teenused). Tegevusterapeudi vastuvõtule võib pöörduda ka omarahastusel, saatekirja ei ole tarvis (vt hinnakiri).

Loe ka tegevusterapeudi teenuse kohta kodus.