Peaaju trauma taastusravi

Peaaju trauma järgse taastusravi eesmärgiks on pakkuda koordineeritud spetsialiseeritud interdistsiplinaarset ravi:

  • füsioteraapia
  • tegevusteraapia
  • kõne- ja neelamisravi
  • mälu ja mõtlemine
  • tugiteenused
Füsioteraapia
  • Füsioteraapia eesmärk on motoorsete oskuste (liikumisvõime) arendamine kasutades erinevaid terapeutilisi harjutusi, mis tuginevad kaasaegsel Bobath ravimeetodil. Harjutuste tulemusena paranevad tasakaal ja koordinatsioon, lihasjõud ja liigutuste täpsus. Füsiterapeut jälgib õige liigutusmustri kasutamist, et inimene õpiks siirduma ja käima, liikuma treppidel jms.
  • Füsioterapeut õpetab kuidas kasutada vajaminevaid abivahendeid pööramisel, istuma tulemisel ja käimisel. Liigutuste stabiliseerimiseks ja lihtsustamiseks kasutatakse erinevaid ortoose.
  • Kasutatakse tõkestatud-esilekutsutud liigutuslikku teraapiat (ingl.k constraint induced therapy), mille eesmärgik on mõne funktsiooni taastamine kindla liigutuse pideva kordamise tulemusena (mitu tundi päevas). Nimetatud teraapiavormi puhul on oluline tegevuse sooritamine halvatud jäsemega, seetõttu tuleb terve jäse tegevustest välja lülitada (näiteks fikseeritakse terve käsi nii, et seda ei saa kasutada).
  • Liigeste liikuvuse taastamine on oluline kõigis liigestes. Kui haige ei suuda ise seda teha, assisteerib teda harjutustel füsioterapeut (ingl.k. range of motion therapy). Kui tugev valu piirab halvatud jäseme liigeste liikuvust, võib enne teraapiat olla vajalik valuvaigisti manustamine.
Tegevusteraapia

Tegevusteraapia eesmärgiks on patsiendi iseseisvuse suurendamine/säilitamine igapäevaelutegevuste sooritamisel.
Tegevusteraapia algab patsiendi tegevusvõime hindamisega, kus tehakse kindaks, millised probleemid takistavad igapäevaelutegevustega hakkamasaamist. Koostatakse tegevusplaan, mille põhjal igapäevategevusi harjutatakse. Tegevusterapeut aitab suurendada iseseisvust ja ohutust näiteks siirdumisel, tualeti- ja hügieenitoimingutel, riietumisel või teistes igapäevatoimingutes.

Tegevuserapeut kasutab käe jõu ja täpsuse arendamiseks erinevaid peenmotoorikat nõudvaid tegevusi, näiteks klotside üksteise otsa ladumine, puzzlede kokku panemine jms.

Kõneravi, neelamisravi

Peaaju trauma järgselt võib tekkida nii kõne-  kui ka neelamishäire, mistõttu kaasatakse ravimeeskonda vajadusel ka logopeed. Logopeed hindab patsiendi neelamisvõimet ja probleemide esinemisel määrab logopeed joomiseks paksendatud vedeliku ning söömiseks peenestatud toidu. Kui neelamine on väga tugevasti häiritud esineb oht toidu sattumiseks hingetorru, pannakse patsiendile toidu ja vedeliku manustamiseks nasogastraalsond. Logopeed tegeleb neelamislihaste treenimisega ning suu ja kurgu tundlikkuse taastamisega.

Vajadusel tegeleb logopeed kõne-, lugemis- ja kirjutamisvõime taastamisega. Logopeed õpetab ka erinevaid suhtlemisvõtteid kui kõne ja kõnest arusaamine on väga raskelt kahjustunud.

Mälu ja mõtlemine

Peaaju trauma taastusravi meeskonda kuulub kindlasti ka psühholoog, kes hindab patsiendi mälu, mõtlemisvõimet, orineteerumist ja õppimisvõimet. Hindamisel kasutatakse erinevaid teste ning ja koostatakse individuaalne kognitiivse õppe programm. Hinnatakse ka patsiendi meeleseisundit, depressiooni ja ärevuse olemasolu.

Tugiteenused

Vajadusel kuulub meeskonda ka sotsiaaltöötaja, kes nõustab küsimustes edasise hoolduse, hooldusravi või rehabilitatsiooniteenuste osas. Lisaks kuuluvad programmi kõik õendus- ja hooldusteenused.

Programmi juhtimine

Peaaju trauma järgset taastumist koordineerib raviarst, kes koos teiste meeskonna liikmetega planeerib lühi- ja pikaaegsed eesmärgid. Raviarst nõustab, määrab ja korrigeerib ravimid, kontrollib ja monitoorib analüüse.