Liigeseproteesimise taastusravi

Operatiivse ravi tagajärjel liigest ümbritsevad lihased lühenevad ja nõrgenevad. See nõrkus võib püsida veel paar aastat pärast operatiivset ravi. Seetõttu on taastusravi peamiseks eesmärgiks lihaste tugevdamine ja liigesliikuvuse taastamine.

Esmane paranemine toimub kuue nädala jooksul pärast operatsiooni. Juba esimestel päevadel tuleb jälgida, et vahetatud liiges saaks piisavalt adekvaatset koormust (ei tohi jääda voodisse). Oluline on selgitada, milliseid asendeid ja liigutusi esimesel kolmel kuul vältida ja kuidas kasutada abivahendeid. Koormusega seotud piiranguid (kui kaua ei tohi jalale täisraskusega toetuda) võib esineda kuni kolme kuu vältel, sõltuvalt operatsioonimeetodist. Teiseks operatsioonijärgseks nädalaks peaks inimene saama oma igapäevatoimingutega suuresti iseseisvalt hakkama.

Lihastele on vajalikud isomeetrilised, isotoonilised kui isokineetilised harjutused, mida õpetab füsioterapeut. Lisaks sellele annavad terapeudid juhiseid, kuidas õigesti siirduda, liikuda ja mida silmas pidada. Esimesel kolmel operatsioonijärgsel kuul tuleb kasutada ettevaatusabinõusid, näiteks:

Puusaliigese endoproteesimise järel:

  • kasutada kõrgendatud tualetiistet, elastseid paelu
  • mitte viia jalga puusaliigesest painutusse (kõhu suunas) enam kui 90o
  • mitte viia jalga adduktsiooni (lähendada) üle keskjoone ehk risti
  • mitte viia jalga välisrotatsiooni (pöörata põlve ja jalalaba väljapoole)
  • mitte kummardada kehatüve ette üle 90o
  • mitte tõsta istudes põlve puusaliigesest kõrgemale

Ettevaatusabinõusid peab kasutama esimese kolme kuu vältel pärast liigese vahetust kuni on tekkinud pseudokapsel. Kõige enam tüsistusi (sh dislokatsioone) tekib esimese 30 päeva jooksul.

Taastusravil viibides tegelevad teiega mitmed spetsialistid:

Füsioterapeut hindab teie seisundit, abivahendi vajadust ja mõõdab lihasjõudu ning erinevate liigeste liikuvust. Füsioteraapias selgitatakse milliseid liigutusi ja asendeid tuleb vältida ja milleks. Terapeut julgustab teid kõnnil, õpetab vajadusel abivahendi kasutamist ja trepist käimist. Tehakse lihasjõu parandamiseks ja liigeste liikuvuse taastamiseks harjutusi, vajadusel kasutatakse termoteraapiat, passiivliikuvusaparaati jms.

Tegevusterapeut hindab hakkamasaamist igapäevaelu toimetustes (söömine, pesemine, tualetitoimingud jms). Tegevusteraapias hinnatakse abivahendi vajadust ja õpetatakse abivahendi kasutamist kodus.

Raviarst hindab kaasuvaid haigusi ja vajadusel optimeerib ravi. Arst jälgib operatsioonihaava paranemist, naha seisundit, hindab arusaamist operatsiooni järgsetest piirangutest. Taastusravikeskusest lahkumisel ordineerib ravimid, mida peab tromboosi vältimiseks operatsioonijärgselt kasutama.

Õde võtab haavalt õmblused selleks ettenähtud päeval ja jälgib korduvatel sidumistel haava paranemist.

Kui ilmnevad meeleolulangused või ärevusele iseloomulikke kaebusi, võib ravimeeskonda kuuluda ka psühholoog.