Liigesproteesimise taastusravi programm

Taastusravi eesmärgiks on lihaste tugevdamine kuna haige liigese ümbruse lihased on lühenenud, nõrgenenud. Uuringud näitavad, et see nõrkus püsib veel paar aaastat peale operatiivset ravi.

Lihastele on vajalikud isomeetrilised, isotoonilised kui isokineetilised harjutused.

Puusaliigese endoproteesimise järel ei tohi teha:

  • mitte viia puusaliigesest painutusse enam kui 90o
  • mitte viia jalga adduktsiooni üle keskjoone
  • mitte viia jalga välisrotatsiooni
  • ei tohi istudes ette kummarduda üle 90o
  • ei tohi tõsta istudes põlve puusaliigesest kõrgemale
  • ei tohi ristata jalgu

Voodis võib just see puusaliigesest abduktsioon juhtuda, siin on abiks fikseerimine põlveliigesest.

Keskkond peab olema kohastatud – kõrgendatud tualetiiste, elastsed paelad. Peab õppima õigesti siirduma nii voodist kui toolilt, ka tualetis.

Neid ettevaatusabinõusid peab kasutama 3 kuud, seni kuni pseudokapsel on formeerunud. Kõige enam dislokatsioone tekkib esimese 30 päeva jooksul.

Uuringud näitavad, et 6 nädalat on aeg kui toimub piisav paranemine. Juba esimestel op järgsetel päevadel tuleb vaadata, et patsient ei jääks voodisse. Kõige tähtsam on patsiendile õpetada, milliseid asendeid ja liigutusi ei tohi teha, tuleb õpetada abivahendite kasutamist. Kui patsiendil on juba piisavalt jõudu tuleb tal aidata tõusta. Teiseks op järgseks nädalaks peab patsient olema nii palju õppinud, et saab suuresti oma igapäevatoimingutega hakkama. Isegi kui patsient hästi talub ei ole esimese 6 nädala jooksul täisraskuse ülekandmine lubatud.

Raviprogrammis on tegevad mitmed terapeudid:

Füsioterapeut hindab teie seisundit ja mõõdab ära erinevate liigeste liikuvuse. Annab patsiendile lihasjõu parandamiseks ning liigeste liikuvuse parandamiseks harjutused. Samuti hindab füsioterapeut, milliseid abivahendeid peaks kasutama ja õpetab kasutamist. Füsioterapeut õpetab ka käimist trepil, selgitab milliseid liigutusi ja asendeid tuleb vältida ja milleks. Kasutab passiivliikuvus teraapia aparaati kui vajalik.

Tegevusterapeut hindab hakkamasaamist igapäevaelu toimetustes. Õpetab milliseid abivahendeid vaja ja kuidas neid kodustes tingimustes edasi kasutada.

Raviarst hindab kaasuvaid haigusi ja vajadusel optimeerib ravi. Jälgib operatsioonihaava paranemist, naha seisundit,hindab arusaamist op järgsetest piirangutest. Ordineerib haiglast lahkumisel ravimid, mida peab tromboosi vältimiseks peale op ravi kasutama.

Medõde võtab op haavalt õmblused selleks ettenähtud päeval ja jälgib korduvatel sidumistel haava paranemist.

Vajadusel kuulub raviomeeskonda psühholoog juhul kui ilmnevad meeleolulangused või ärevusele iseloomulikke kaebusi.