Insuldi taastusravi programm

Uuringud näitavad, mida varasem taastusravi seda parem tulemus.

Insuldi kulg ja komplikatsioonide esinemine on inimestel väga erinev. Neuroteadused on tõestanud, et aju on plastiline kogu elu, mitte ainult nooruses. See tähendab, et paranevad ka vanemaealised inimesed. Kesknärvisüsteemi teised osad võivad aktiivse taastusravi ajal üle võtta kahjustunud piirkondade funktsioone. Kõik see millega insuldi taastusravis tegeletakse põhineb inimese õppimisprotsessis ja kõik metoodikad mida terapeutide poolt ravis kasutatakse põhinevad just aju plastilisusel. Mida see tähendab haige jaoks – haige peab ise teraapia protsessist maksimaalse aktiivsusega osa võtma.

Selleks, et patsient saaks teraapiast võimalikult aktiivselt osa võtta on vajalik, et ta mõistaks selle olemust ja sisu. Rasked mäluhäired ja dementsus on väga suureks taastumisprotsesse raskendavaks asjaoluks.

Taastumisprtotsesside alused?

Toimub motoorse osa paranemine (väheneb halvatus), sensoorse osa paranemine (paraneb tunnetusvõime), kognitiivse funktsiooni paranemine (paraneb kõne, mälu, orientatsioon), kõige tähtsam, paraneb haige toimetulek igapäevaeluga – siirdumine, WC-s käimine, hügieen, toiduvalmistamine, riietumine jne.
Insuldi ravis tähtsaimaks on see, et tegevus oleks võimalikult eesmärgipärane. Väga palju oleneb sellest, millised probleemid haigel on seoses insuldiga tekkinud.

Insuldi taastusravi eesmärgiks on pakkuda koordineeritud spetsialiseeritud interdistsiplinaarset programmi meeskonna poolt:

  • füsioteraapia
  • tegevusteraapia
  • kõne- ja neelamisravi
  • mälu ja mõtlemine
  • muusikateraapia
  • tugiteenused
Füsioteraapia
  • füsioteraapia käigus treenitakse, erinevaid terapeutilisi harjutusi kasutades,  motoorseid oskusi. Harjutused on suunatud lihasjõu taastamisele, liigutuste täpsemaks muutmisele, tasakaalu ja koordinatsiooni parandamisele. Füsioterapeut jälgib, et patsient viiks liigutust läbi õige mustriga (nii nagu liigub mittekahjustatud jäse).
  • mobiilsuse treeninguga õpetatakse inimene uuesti siirduma, käima, kasutama erinavaid abivahendeid nii käimisel kui istumisel, voodis pööramisel, istuma tõusmisel. Liigutuste stabiliseerimiseks ja assisteerimiseks kasutatakse erinevaid ortoose.
  • kasutatakse tõkestatud-esilekutsutud liigutuslikku teraapiat kus on eesmärgiks üle kindla liigutuse pideva kordamise (mitmeid tundepäevas) fukntsiooni saavutamine (ingl.k constraint induced therapy). Selle teraapia juures on väga oluliseks, et terve jäse, tavaliselt käsi, lülitatakse tegevusest välja (näiteks fikseeritakse terve käsi nii, et seda kätt ei saa kasutaks ja tegevus viidaks läbi halvatud jäsemega).
  • liigeste liikuvust suurendavat teraapiat tuleb viia läbi kõikides liigestes. Juhul kui haige ei suuda ise seda teha, viib harjutused passiivselt läbi füsioterapeut (ingl.k. Range of motion therapy). Vahel võib halvatud jäseme liigeste liikuvus olla piiratud ja valulik siis tuleb enne teraapiat manustada valuvaigistit.

Lisaks eelnimetatud teraapiatele kasutavad füsioterapeudid erinevaid seadmeid oma töö efektiivsemaks muutmiseks:

  • Funktsionaalne elektristimulatsioon RehaMove.

rehamoveHasomed

  • Käeortoos Bioness H200 on seade kus üle lihaste elektrilise stimulatsiooni saadakse kas sõrmede sirutamine või painutamine. Vastavalt haige probleemile ja vajadusele valib terapeut programmi.

bioness käsi1bioness käsi2

  • Bioness jalaortoos on mõeldud haigete raviks, kellel on jalg halvatud just labajala osas. Haige ei suuda kõnni hoofaasis hästi labajalga tõsta ja veab labajalga edasi mööda põrandat. Selline olukord on aga haige jaoks ohtlik kuna on suur risk, komistada, kaotada tasakaal ja kukkuda. Samuti on sellise jalalaba halvatusega kõndides kõnnikiirus väga madal. Eletristimulatsioon on paigaldatud ortoosi sisse ja haige saab vajadusel ka ise endale selle peale paigaldada. Eelnevalt peab seade oleme kindlasti füsioterapeudi poolt vastavalt individuaalsetele parameetritele kalibreeritud. Tegemist aktiivse väikese robotiga mis fastsiliteerib inimesel vajalikku liigutust.

bioness jalgl300-3

  • Spetsiaalselt taastusraviks mõeldud aeglase kiirusega kõnnirada, millega on terapeudil parem parandada haige kõndi ja näha selgemini probleemi olemust.
  • Füsioterapeut võib kombineerida kõnnirada kehakaalu osalise vähendamise seadmega (ingl.k. Bodyweight supported treadmill training). See tähendab, et patsiendile pannakse ümber rihmad ja lingud ning üle vastava süsteemi vähendatakse kehakaalu vastavalt vajadusele ja terapeudi hinnangule, et oleks lihtsam kõndida ja puuduks oht kukkuda.
  • Kogu keha vibratsioon on tehnoloogia kus patsient pannakse seisma või istuma spetsiaalsele vibratsiooniseadmele, parandab liigeste ja kõõluste aktiveerimise tagajärjel nii seljaaju kui ka peaaju tööd, parandab ka tasakaalu.
  • Treening Wii konsooliga – mängukonsool, mida saab väga edukalt ära kasutada halvatud käe või jala treeninguks, liigutades oma jalga, liiguvad ekraanil mingisuguseid esemed (pallide korvi panemine, palli mängimine jne.).
  • Treenimine spetsiaalsel tasakaalulaual, kus patsient on turvaliselt fikseeritud seadmel ja seade kõigub nii, et tasakaalu hoidmiseks on vaja rakendada kehatüvelihaseid.
Tegevusteraapia

Tegevusteraapia eesmärgiks on patsiendi iseseisvuse suurendamine/säilitamine igapäevaelutegevuste sooritamisel.
Tegevusteraapia algab patsiendi tegevusvõime hindamisega, kus tehakse kindaks, millised häired ja probleemid takistavad igapäevaelutegevustega hakkamasaamist. Hinnatakse füüsilisi tegevuseeldusi (asendi muutmised, istuma tõusmine, siirdumised, liikumine, käe jäme- ja peenmotoorika), kognitiivseid tegevuseeldusi (planeerimisprotsessid, erinevad tajud, visuaal-motoorsed oskused, mõtlemisprotsessid, mälu, orientatsioon jt) ja psühhosotsiaalseid protsesse (sotsiaalset suhtlemist, afektiivseid tegevuseeldusi). Vastavalt hindamistulemustele ja meeskonnaga seatud eesmärkidele (meeskonda kuuluvad ka patsient ja ta lähedased) valib tegevusterapeut lähenemise, mille kaudu teraapia eesmärke saavutada.
Eesmärkide saavutamiseks:

  • harjutatakse raskusi valmistavaid enesehooldustoiminguid (N: riietumist, tualetitoiminguid, pesemistoiminguid);
  • harjutatakse raskusi valmistavaid majapidamistoiminguid (N: rahaga arveldamist, söögivalmistamist, poeskäimist, koristamist jne);
  • õpetatakse kompensatoorseid tehnikaid (N: erinevaid ühe käe tehnikaid – ühe käega riietumine, söögivalmistamine jne);
  • soovitatakse erinevaid abivahendeid (N: riietumise, pesemise, söögivalmistamise abivahendid);
  • parandatakse tegevuseeldusi. Üheks suureks osaks füüsiliste tegevuseelduste parandamisel on käeteraapia – käe oskuslikkuse parandamine erinevate tegevuste ja harjutuste kaudu. Käeteraapias kasutab tegevusterapeut vajadusel ja näidustusel erinevaid füüsikalisi ravimeetodeid (N: funktsionaalset elektrilist stimulatsiooni, mikrokutaanset stimulatsiooni).

OLYMPUS DIGITAL CAMERA OLYMPUS DIGITAL CAMERA                  Mikrokutaanne stimulatsioonikinnas            Harjutus sõrmede täpsuse parandamiseks

Käeortoos Bioness H200 on seade kus üle lihaste elektrilise stimulatsiooni saadakse kas sõrmede sirutamine või painutamine. Vastavalt haige probleemile ja vajadusele valib terapeut programmi.
bioness käsi2bioness käsi1

Kõneravi, neelamisravi

Insuldi järgselt võib tekkida nii kõne- ja/või neelamishäire. Sellisel juhul kuulub patsiendi ravimeeskonda logopeed. Aktiivravi haiglast kohale jõudes, vaatab logopeed patsiendi üle, hinnates neelamisvõimet. Kui esineb probleeme neelamisega siis määrab logopeed patsiendile joomiseks paksendatud vedeliku ning söömiseks peenestatud toidu. Juhul kui neelamine on väga tugevasti häiritud ja on oht toidu sattumiseks hingetorru, pannakse patsiendile toidu ja vedeliku manustamiseks nasogastraalsond. Edasi logopeed tegeleb neelamislihaste treenimise ja suu ning kurgu tundlikkuse taastamisega.

logopeed

Olles hinnanud patsiendi defitsiidi, vajadusel logopeed tegeleb kõne-, lugemis- ja kirjutamisvõime taastamise treenimisega. Logopeed õpetab ka erinevaid kommunikeerumisvõtteid kui teie kõne ja kõnest arusaamine on väga raskelt kahjustunud.

 Mälu ja mõtlemine

Insuldi taastusravi programmi kuulub kindlasti ka psühholoog, kes patsiendi saabumisel hindab tema mälu, mõtlemisvõimet, orineteerumist, õppimisvõimet. Hinnangute tegemiseks kasutatakse erinevaid teste ning töötatakse iga patsiendi jaoks välja individuaalne kognitiivse õppe programm. Kindlast hindab psühholoog patsiendi meeleseisundit, depressiooni ja ärevuse olemasolu.

Muusikateraapia

Vajadusel kuulub teie raviprogrammi neuroloogiline muusikateraapia kus vastava ettevalmistuse läbinud terapeut annab teile erinevaid ülesandeid, mida muusikariistadega täita. Kindlasti pole vajalik eelnev muusikariistade ja nootide tundmine.

Tugiteenused

Meeskonna üheks liikmeks kui selleks peaks vajadust olema on ka sotsiaaltöötaja kes aitab kui on küsimusi edasise hoolduse, hooldusravi või rehabilitatsiooniteenuse osas. Lisaks kuuluvad programmi kõik õendus-, hooldusteenused.

Programmi juhtimine

Insuldi taastusravi programmi juhiks on raviarst kes koordineerib kogu protsessi ning koos teiste meeskonna liikmetega paneb paika nii lähemad kui ka kaugemad eesmärgid. Raviarst annab teiele nõu, määrab ravimid, kontrollib ja monitoorib teie analüüse.