Pareetiline käsi ja valulik õlg

Umbes 70% patsientidest esineb peale insulti erineva raskusastmega käe parees (osaline halvatus ehk võimetus lihaseid pingutada). Lisaks võib insuldi järgselt olla häiritud käe tundlikkus (nii pinna- kui ka süvatundlikkus) ning esineda neglekti (halvatud käe eiramist). Kolmandikul insuldi läbipõdenuist  jääbki käe kasutamine väga oluliselt häirituks.

Insuldijärgse pareetilise käe taastusravis on kesksel kohal füsio- ja tegevusteraapia,  mis sisaldavad nii tegevusspetsiifilist kui ka lihasjõu suurendamisele suunatud treeningut.

Kahjuks võib mittefunktsioneeriv käsi insuldi järgselt muutuda nii spastiliseks (lihastoonus tõuseb) kui ka valulikuks ja seetõttu on eriti oluline varajane sekkumine ning teraapia juba alates esimestest päevadest. Tänapäeval seostatakse valuliku õla teket peamiselt õlaliigese subluksatsiooni (õlavarreluu nihkumine liigese pesas), liikuvuspiiratuse, kontraktuuride (liigesliikuvuse vähenemise) ning spastilisuse  kujunemisega. Varases insuldijärgses perioodis, mil pareetilise käe lihaskonna jõud ja toonus on vähene, ei täida õlapiirkonna lihased oma funktsiooni õlavarreluu pea asendi tagamisel liigesõnaruses. Sel perioodil on eriti suur risk õlaliigese nihestuse kujunemiseks. Hiljem hakkab pareetilises käes domineerima painutajalihaste toonus, mis soodustab nii abaluu  kui õlavarre väärasendeid. Väga oluliseks riskifaktoriks valuliku õla kujunemisel peetakse pareetilise käe ebaõiget käsitlemist. Valuliku õla ravi on keeruline ning ravitulemus sageli ebarahuldav, seega on oluline alustada kohe peale insulti käe asendravi, füsioteraapia ning valuliku õla ennetusvõtete rakendamist:

  • Korrektne asendravi nii voodis kui istudes (vt. asendravi pt): pareetilise käe toestamine käterätirulli või padjaga voodis lamades; käe toetamine spetsiaalsele lauale ratastooli kasutamise ajal; käe toetamine avatud pihuga voodile voodis istudes. Käsi ei tohi mingil juhul rippuda üle voodi ääre!
  • Pareetilisel küljele lamades tuleb vältida otsest survet käele (abaluu tuleb tõmmata kergelt ettepoole).
  • Asendravi võtteid tuleb õpetada nii patsiendile endale kui hooldajale.
  • Mitte kunagi ei tohi patsienti tõmmata pareetilisest käest, vajalik on aga käe toetusesse asetamine siirdumisel või käe raskuse toetamine siirdumiste ajal. Abista patsienti alati kehatüvest!
  • Ei ole lubatud pareetilise käe kontrollimatu viimine teise käega üle pea või venitusharjutuste sooritamine kui ei ole tagatud õlavöötme piisav stabiilsus.
  • Enneta pareetilisel käel turse tekkimist asendravi, puhkehetkedel tõstetud asendi ning aktiivse teraapiaga.
  • Suletud ahela harjutuste õppimine ja sooritamine koos füsioterapeudiga võimalikult varakult.
  • Käe haaramine igapäevategevuste sooritamisse koos tegevusterapeudiga.
  • Vältida pareetilise käe rippumist ka kõndides: kasutada võimalikult kaua kahe käega käsitletavaid abivahendeid (füsioterapeut aitab leida sobivaima abivahendi ning vajadusel kohandab seda). Ilma abivahendita liikuva patsiendi puhul on soovitav toetada pareetiline käsi spetsiaalsesse taskusse või küljele asetatud kõhukotti.
  • Vajadusel kasuta õlaortoosi (konsulteeri füsio- või tegevusterapeudiga).

Hästi funktsioneeriv käsi on  oluline  edukaks siirdumiseks, tasakaalu säilitamiseks,  kõnniabivahendite kasutamiseks ning loomulikult kõigi igapäevaelu tegevuste sooritamiseks. Valulik õlg võib takistada patsiendil osalemast füsio- või tegevusteraapias ning seetõttu takistada käe maksimaalse paranemise ärakasutamist. Teadlik valuliku õla ennetus ning käeteraapia alaku kohe esimestest päevadest alates.

Artiklis on kasutatud 2011.a  Insuldi taastusravi Eesti ravijuhendit