Insult

Ameerika Ühendriikides diagnoositakse aastas rohkem kui 700.000 inimesel insult ja umbes kaks kolmandikku neist inimestest elavad selle üle ja vajavad taastusravi. Taastusravi eesmärgiks on aidata ellujäänutel saada võimalikult sõltumatuks ja saavutada võimalikult parem elukvaliteet. Kuigi taastusravi ei “ravi” insulti, selles mõttes, et ei pööra tagasi ajukahjustust, võib taastusravi aidata inimestel saavutada võimalikult parimaid pikaajalisi tulemusi.

Eestis haigestub insulti ca 4000 inimest aastas.
55-64 haigestub iga 200 inimene.
65-74 haigestub iga 150 inimene.
75-84 haigestub iga 50 inimene.
Üle 85 haigestub iga 35 inimene.

Isheemiline insult või “ajuatakk” tekib siis, kui aju rakud surevad ebapiisava verevarustuse tõttu. Kui verevool katkeb, lakkab ajurakkude varustamine hapniku ja toitainetega. Umbes 80 protsenti insultidest on põhjustatud ummistusest kaela arteris või ajus. Hemorraagilise insuldi põhjuseks on  ajus lõhkenud veresoon ja sellest tingitud verejooks aju siseselt või ümber aju.

Isheemiline insult hemorraagiline insult

Isheemiline insult                                                      Hemorraagiline insult

Mis on insuldi järgne taastusravi?

Taastusravi aitab insuldi üleelanute uuesti õppida ajukahjustuse tõttu kaotatud oskusi. Selleks võib olla koordineeriv jala liikumine, et kõndida või mistahes keerukate tegevuste läbi viimine. Taastusravi õpetab toiminguid uut moodi läbi viima, kompenseerides nii insuldist tekkinud puuet. Insuldi tõttu võib inimesel olla võimalus ennast pesta või riietada ainult ühe käega või võib olla probleeme suhtlemisega kuna kõne või sellest aru saamine on kahjustunud. Taastusravi ekspertide seas üle maailma on tekkinud konsensus, et iga taastusravi tähtsaimaks aspektiks on hoolikalt juhendatud, hästi fokuseeritud kordav treening – samasugust praktikat kasutavad kõik inimesed kes õpivad uusi oskusi, olgu selleks siis klaveri mängimine või kuuli tõukamine.

Taastusravi algab pärast ägedat haigestumist üldseisundi stabiliseerumisel 24-48 tundi pärast insulti. Esimeseks etapiks on iseseisva liikumise saavutamine kuna sageli esineb halvatus või raske nõrkus. Patsiendil palutakse võimalikult tihti voodis lamades asendit muuta ja tegeleda passiivselt või aktiivselt liigeste liikuvust suurendavate harjutustega (passiivsed harjutused on sellised kus terapeut aitab aktiivselt patsiendil jäset korduvalt liigutada, aktiivse harjutuse puhul liigutab jäset patsient ise ilma terapeudi füüsilise abita).

Sõltuvalt paljudest teguritest, sealhulgas esialgse vigastuse ulatusest võib patsiendist kes on algselt suuteline ainult istuma, saada taastusravi lõpuks iseseisvalt kõndimisvõimeline patsient. Taastusravi spetsialistid õpetavad patsiendi arenedes talle järjest uusi ja keerulisemaid tegevusi nagu näiteks pesemine, riietumine, tualeti kasutamine, julgustades teda tegevustes enam kasutama halvatud jäset. Nende peamiste igapäevatoimingute taas hakkama saamine on insuldi ellu jääja esimeseks etapiks teel täielikuks iseseisvaks toimetulekuks.

Insuldi järgne taastusravi on pidev protsess kuudeks ja isegi aastateks.

Millised tüsistused võivad insuldil olla?

Insuldist tekkinud tüsistuse tüüp ja raskusaste sõltub, milline ajupiirkond on kahjustunud ja selle kahjustuse ulatusest. Raske on võrrelda omavahel kahte erinevat juhtumit kuna iga insuldi korral kahjustuse asukoht ja ulatus on erinev. Üldiselt põhjustab insult viit tüüpi erinevat puuet – halvatus või probleeme motoorne kontroll, tundlikkuse häired kaasaarvatud valu, kõne ja sellest aru saamine, probleemid mõtlemise ja mäluga, emotsionaalsed probleemid.

Halvatus ja häiritud motoorne kontroll

Halvatus on insuldi kõige tavalisem tüsistus, mis tavaliselt hõlmab ühte kehapoolt, reegline kahjustunud ajupoole vastas pool. See võib mõjutada nägu, kätt, jalga või kogu terve kehapoolt. Sellist ühepoolset halvatust, millega kaasneb täielik liikumisvõimetus kutsutakse hemipleegiaks või hemipareesiks kui tegemist on kergema tüsistusega. Insuldi haigetel, kellel on hemiparees või hemipleegia võib esineda raskusi igapäevatoimingute,  nagu kõndimine või haaramine, läbiviimisel. Mõnel insuldi haigel võib esineda probleeme neelamisega, mida nimetatakse düsfaagiaks, seda seetõttu, et kahjustunud on aju see piirkond mis kontrollib  neelamislihaseid. Kahjustus aju madalamale piirkonnale, tserebellumile, võib mõjutada keha võimet koordineerida liigutusi, seda nimetatakase ataksiaks ja see viib kehatüve kontrollimise, kõndimise ja tasakaalu probleemideni.

Tundlikuse häired ja valu

Insuldi haiged võivad kaotada võime tajuda puudutust, valu, temperatuuri või asendit. Sensoorne defitsiit võib lisaks häiride võimet ära tunda esemeid mida patsient hoiab ja võib olla nii tõsine, et ei tunta ära oma jäsemeid. Mõned insuldi haiged kogevad halvatud jäsemes valu, tuimust või veidrat torkivat tunnet, mida kutsutakse paresteesiaks.

Uriinipidamatus on üsna levinud vahetult pärast insulti ja on sageli tingitud sensoorsest ja motoorsest defitsiidist.  Haige võib kaotada võime tunnetada kusehäda või võime kontrollida põielihaseid. Mõned ei jõua kehva liikumisvõime tõttu õigeks ajaks tualetti. Samuti võib esineda probleeme soole kontrolli või kõhukinnisusega. Harvadel juhtudel võib pärast insulti esineda püsivat uriinipidamatust, isegi ajutine soole või põie kontrolli kaotus võib patsiendi jaoks olla emotsionaalselt väga raske.

Insuldi haigetel esinevad sageli erinevad kroonilised valud, mille põhjuseks insuldist tekkinud kahjustused närvisüsteemis (neuropaatilise valu). Mõnedel insuldihaigetel on ajus kahjustada saanud tundlikkuse juhteteed mis seetõttu edastadavad valesignaale, põhjustades sellega valu tunnet jäsemes või sensoorse defitsiidiga kehapooles.  Kõige tavalisemat nendest valusündroomidest nimetatakse “talaamilise valu sündroomiks” (põhjustatud insuldist talamuses, mis töötleb sensoorset informatsiooni kehast ajju), mida võib olla raske ravida.  Mõned valud mis tekivad pärast insulti ei ole tingitud närvisüsteemi kahjustusest vaid pigem on mehhaanilist laadi ja põhjustatud nõrkusest. Patsientidel, kellel on käe nõrkus või halvatus võib esinede mõõdukalt tugev valu mis kiirgub õlga.

Preventsioon

Insult on preventeeritav ja ravitav haigus, mille haigestumusse on tänapäeval epideemiline tõus: diabeet, insult, südame isheemia tõbi, vaskulaarne kognitiivne halvenemine, vananemine, ebaterve dieet, suitsetamine, madal füüsiline aktiivsus, hüpertoonia, kõrge kolesteroolitase, ülekaalulisus.

Igal aastal sureb maailmas insuldi tagajärjel 5,7 miljonit – teisel kohal isheemilise südamehaiguse järel.
Maailmas esikohal invaliidsuse tekitajana.
4 igast 5 insuldist maailmas toimub keskmise sissetulekuga riikides, seega midagi ära teha on head võimalused.
2015 aastal sureb insulti prognooside järgi juba 6,7 miljonit inimest.

  • Ülimalt tähtis on uue insuldi ära hoidmine.
  • Regulaarne vererõhu kontroll ja ravi.
  • Südame rütmihäirete, eriti kodade virvenduse puhul kasutada antigoagulantravi (Marevan). Ravita on uue insuldi oht 500% suurem.
  • Lõpeta suitsetamine.
  • Tarvita alkoholi mõõdukalt.
  • Tea oma kolesterooli väärtusi ja vererasvade peeglit.
  • Suhkurdiabeeti tuleb ravida korralikult, hoida veresuhkru väärtused võimalikult normilähedal.
  • Olge füüsiliselt aktiivsed, 5x nädalas 30 minutiline treening.
  • Hoide kehakaal normilähedasena.
  • Toituge tervislikult – vähem soola, transrasvu, jooge piisavalt vett.