Endoproteesimine ja füsioteraapia

Endoproteesimise mõisted.

Endoprotees ehk TEHISLIIGES – see on paigaldatav liigest asendav protees.
Primaarne ehk esmane proteesimine.
Revisioon – endoproteesi ühe või mitme komponendi vahetus või eemaldamine.
Biomaterjalid: metall – kasutatakse bioloogiliselt inertseid sulameid – koobalt/kroom, volfram/molübdeen.
Liigestuvatel aladel kasutatakse, kas keraamilist materjali või ka suure molekulaarmassiga polüetüleen/alumiiniumi.
Fiksatsiooniks kasutatakse kas A) tsementi – tekib tugev kinnitus, on toksiline, ei vaja nii suurt täpsust; B) ilma tsemendita – puuduvad tsemendi tüsistused, vajalik täpne modelleerimine, püsib vaid luu elastsuse mõjul.

Mis on endoproteesimise kõige sagedasemad põhused?

  • Osteoartroos
  • Reumatoidartriit
  • Osteonekroos
  • Podagra
  • Trauma
  • Kasvajad

Mida on näha radioloogilselt?

  • 1 staadium – liigesepilu vähene kitsenemine, väikesed osteofüüdid
  • 2 staadium – mõõdukas liigesepilu kitsenemine, arenenud osteofüüdid
  • 3 staadium – liigespilu destruktsioon, suured osteofüüdid, liigese subluksatsioon
  • 4 staadium – liigese lagunemine, luu pseudotsüstid, liigese luksatsioon

Kui palju tehakse eestis endoproteesimisi?

  • 3000
    • nendest 40% põlveliigesed
    • 55% puusaliigesed
Gonartroos
  • kahjustuvad põlveliigese kõhrelised struktuurid
  • 80% juhtudest kahjustub liigese mediaalne külg kuna on mediaalne ülekoormus, tekib varusseis – lateraalsed külgsidemed saavad ülevenitatud, mediaalsed lühenevad.
  • 10-15% tekib lateraalne kulumine, lateraalne liigespilu aheneb, tekib valgusseis
  • tekib painutus kontraktuur – hamstringlihaste lühenemine.
  • tekib m Quaduceps femorise nõrkus
  • tehakse operatsioon – tavaliselt tsementeeritud, metallist tibialise komponent, eemaldatakse ristsidemed.
  • Kui on varus seis – vabastatatakse mediaalne kollateraalside ja kui on tegemist painutuskontraktuuriga siis ka m semimembranosuse plastika.
  • Valgus seisu puhul on vajalik lateraalne külgside vabastada.
Mida teeb füsioterapeut 1 nädalal?
  • medikamentoosne ravi – tromboosi profülaktika
  • parandab põlve liikuvust ja m Quadriceps femorise jõudu -ka elektristimulatsioon sellele lihasele.
  • kasutab passiivsete liigutuste harjutusi (CPM – continues passive movement) – esimesel päeval peale operatsiooni 25-400 flektsioon paari tunni jooksul, millele iga päev lisab 5-100 kordust
  • tsementeeritud proteesi puhul on lubatud kohe post operatiivselt jalale toetuda.
  • mitte tsementeeritud proteesi puhul osalise koormusega 6 nädalat.
  • kui on tehtud m Quadiceps femorise resektsioon – vältida sirge jala ette tõustu 6-8 nädalat.

Akuutravilt lahkudes patsient peab suutma:

  • painutada põlve 80-90 kraadi ja iseseisvalt siirduda,
  • kõndima abivahendiga 30 m,
  • suutma tõusta ja laskuda trepil 3 astet.

Mis on saavutatav, mis mitte?

  • normaalne liikuvuse ulatus (ROM – range of movement) ei ole kõigil saavutatav
  • flektsioon põlveliigesest 90 kraadi annab igapäevases liikumises rahuldava funktsionaalsuse
  • kui on tehtud mõlema põlveliigese TAP siis peab vähemalt ühe põlve flektsioon olema 105 kraadi
  • vabalt trepist kõndimine on võimalik kui flektsioon on 110 kraadi
  • istumine tualetipotil (tavakõrgus) ja tavakõrgusega toolil nõuab põlve flektsiooni 110 kraadi
  • lõppsirutust põlveliigesest on igal juhul vaja selleks, et saada norm kõnnimuster
  • vaja tugevdada m Quadriceps femorist
  • redressioon on vajalik kui 4 postoperatiivsel nädalal on flektsioona alla 70 kraadi.
Puusaliigese endoproteesimine TAP

Näidustused: koksartroos, reumatoidartriit, avaskulaarne nekroos, reieluu kaela murd.

Vastunäidustused: osteoporoos, mitteadekvaatne periartikulaarne tugi, põletikunähud, patsiendi dementsus. Patsient ei saavuta operatsiooni järgselt paremat funktsiooni.

Mida tehakse operatsiooni ajal?

  • Puusaliigesele lähenetakse m gluteus mediuse ja tensor fascia lata vahelt.
  • On oht vigastada n gluteus superiori ja võib tekkida abduktorite paralüüs, mis vahel võibki nii jääda.
  • Pehmete kudede traktsiooni tõttu on võimalik kahjustada n femoralist, reie nelipealihas muutub nõrgaks.
  • Operatsiooni käigus võivad veel mõnevõrra kahjustatud saada m gluteus medius ja minimus, tensor fascia lata, mrectus femorise vastus lateralis, puusa eesmine kapsel ja iliopsoase kõõlus.

Operatsiooni järel

  • tuleb vältida puusaliigesest sügavamat flektsiooni ja välisrotatsiooni dislokatsiooni vältimiseks.
  • 6 nädala jooksul tuleb olla väga ettevaatlik ja jälgida puusaliigese liikuvuse piiranguid
  • Füsioterapeudi töö kõige tähtsam osa on puusaabduktorite ja reie nelipealihase tugevdamine.

Piirangud TAP järel

  • Puusa TAPi järel on nõutav rollaatori või karkude kasutamine esimese 3 post op nädala jooksul, edasi 3 nädalat küünarkarku.
  • Tsementeeritud proteesi kasutamisel tohib opereeritud jalale täiskoormusega toetada valu piirini.
  • Ajalised kriteeriumid sõltuvad patsiendi vanusest ja preoperatiivsest üldseisundist.
  • Lihasjõudluse ja puusa liikuvuse ulatuse paranemine võtab aega vähemalt 6 kuud.
  • Piirangud 2 postoperatiivsel kuul.
  • Magades tervel küljel – padi jalgade vahel, 1-2 kuud.
  • Opereeritud küljel võib magada ilma padjata kui pole valu.
  • Kõhuli keerata võib üle terve külje koos jalgadevahelise padjaga.
  • Istuda võib kõrgendusega WC potil – et painutus puusaliigesest ei ületaks 90 kraadi.
  • Ei tohi sügavalt kummardada, näiteks sokke jalga pannes.
  • Ei tohi opereeritud jalga viia üle keskjoone.

Preoperatiivne taastusravi

  • teostada 1-3 kuud enne operatsiooni.
  • õpetada patsient ohutult siirduma ja kõndima ettevaatusabinõusid silmas pidades – kõige tähtsam on kõndimine karkudega ja harjutuste kava.
  • abivahendite kõrguse mõõtmiseks ja kohandamiseks – tegevusterapeudi ja füsioterapeudi konsultatsioon.

Postoperatiivne taastusravi

  • Esimesel post op nädalal vajalikud füsioteraapia protseduurid 3x päevas – ettevaatusabinõud, siirdumised.
  • Kõnnitreening 1 post op päevast, trepil õpe alates 3 päevast.
  • Kui vajalik osaline koormus jalale – siis selle praktiline õpe.
  • Selleks, et saata koju – peab suutma kõndida 30 m, oskab kõndida trepil.
Tüsistused

1. Endoproteesimise tüsistused

  • proteesi komponentide ebaõige asend
  • närvi kahjustus
  • perioperatiivsed luumurrud
  • rasvemboolia

2. Endoproteesimise järgsed tüsistused:

  • süvaveenitromboos
  • Infektsioon
  • proteesikomponentide loksumine
  • heterotroopne ossifikatsioon
  • puusaliigese luksatsioon