Asendravi

Insuldihaige taastumine algab õigest asendravist.

Asendravi eesmärgid:

  • lamatiste vältimine
  • lihastoonuse säilitamine
  • liigeskontraktuuride ennetus
  • toetada elutähtsaid funktsioone(vereringe ja hingamine)
  • aidata kaasa taastusravi protseduuride paremale ja täielikumale mõjule

Täielikult abistatava patsiendi puhul tuleb asendit vahetada 2 tunni järel! Patsient peab asendi vahetamisel osalema võimalik aktiivselt.

Pikaajalise voodis viibimise puhul tekkivad häired mitmes elundsüsteemis

Tugi– ja liikumiselundkond:

  • vähenevad lihasjõud ja vastupidavus
  • väheneb liigessidemete, kõõluste ja liigeskapslite elastusus
  • väheneb luumass

Juhul kui jalalaba asendit ei korrigeerita piisavalt tekib hüppeliigeses 2-3 nädalaga kontraktuur!!!

Hingamiselundid

  • hingamislihased atrofeeruvad
  • halveneb kopsude ventilatsioon

Vereringeelundkond

  • elundites aeglustub vereringe
  • vedelike kogunemine rakkudesse suureneb, tursed alandavad veelgi vereringe kiirust, turses nahaalune kude on heaks söödaks lamatistele
  • vereringe ergutamiseks peab patsient liigutama jäsemeid, hingama sügavalt

Seede- ja eritustegevus

  • voodisviibimine aeglustab peristaltikat
  • pikali asendis kogu uriini hulk ei pruugi põiest väljuda, tekivad uriiniteede infektsioonid, neerukivid jne

Psüühika

  • voodis pikaajaline viibimine vähendab motivatsiooni, tekib passiivsus
  • depressioon
Asendravi insuldihaigel

Insuldiga võivad kaasneda paljud tüsistused.

  • kopsupõletik – selle vältimiseks vajalik kehaasendi muutmine, istuma panemine, füsioteraapia, hingamisharjutused (iga 2 h järel 4-5 rõhutatud väljahingamist). NB! Patsient sööb alati istuvas asendis, sest üheks kopsupõletiku tekke põhjuseks võib olla ka toidu aspireerimine ehk hindamisteedesse tõmbamine;
  • lamatised – tüüpilised tekkekohad on kannad, tuharad, ristluu piirkond, abaluud, küünarnukid, põlved, pahkluud, puusad, roided. Lamatiste vältimine on insuldihaige hoolduse üks peamiseid kvaliteedinäitajaid. Õige hoolduse korral patsiendil lamatisi ei teki. Lamatiste ennetamine – adekvaatne hooldus-põetustöö, naha seisundi regulaarne kontroll, hügieen, adekvaatne toitumus ning hüdratatsioon, õiged asendravi võtted, varane mobiliseerimine.
  • liigeste liikumisulatuse piiratused ehk kontraktuurid
Õlavalu

Tekib sageli halvatud käes, kuna halvatuse tõttu toimub õlaliigse nihkumine valesse asendisse (lihased ja liigessidemed on lõtvunud, lihastevaheline koostöö on häiritud).

  • NB! Kunagi ei tohi patsienti tirida, tõmmata halvatud käest!;
  • toetada tuleb käe raskust ja abistada kehatüvest;
  • vältida tuleb käe toestuseta rippumist tervel küljel lamades ja istudes;
  • halvatud küljel lamades tuleb vältida otsest survet õlale – abaluu tuleb tõmmata ettepoole;
  • ära kasuta trapetseid ega lingsidemeid voodis (halvatud käega ei tohi seal küljes rippuda!)
  • soovitada tuleb keharaskuse kandmist halvatud käele avatud pihuga.

Insuldihaige taastusravi õige käsitlus algab õigest asendravist. Insuldijärgsele halvatusele on iseloomulik, et halvatud kehapoole õlg, käsi ja sõrmed on painutatud, keha lähedal ja sissepoole pööratud, jalg aga puusast, põlvest ja pöiast sirutatud, eemalehoidev ja välja pööratud. Asendravis on tähtis et halvatuid käsi tuleb liigestest võimalikult välja sirutada ja kehast eemaldada ja väljapoole pöörata, jalga seevastu on vaja liigestest kõverdada, kehale lähendada ja sissepoole pöörata.

Magamisasend öösel – võimalusel arvestada, kuidas magas varem.

Insuldihaige lamab tervel küljel

asendravi 1

  • See on passiivne asend.
  • Pea toetatud padjale, keha pisut ettepoole kallutatud.
  • Halvatud käsi õlast ette sirutatud, haige näo ees, toetatud õlast sõrmeotsteni padjal.
  • Halvatud jalg pisut painutatud, toetatud varvastest puusani.
  • Terve käsi on patsiendile sobivas asendis, terve jalg sirutatud.

Insuldihaige asend selili

asendravi 2asendravi 3

  • Kõige passiivsem asend.
  • Selili asend ei ole insuldi haige jaoks hea – selles asendis suureneb spastilisus ehk lihaste ületoonus.
  • Pea keskjoonel, padi pea all. Kui vajub voodis alla, siis jälgida, et õlad ei oleks tõstetud.
  • Seda asendit kasutades peab halvatud käsi olema toetatud padjale, käsi kehast eemaldatud või ülal.
  • Käsi padjale asetatud toetatuna abaluust kuni sõrmeotsteni, küünarnukk sirge, peopesa ülespoole, ranne ja sõrmed sirged.
  • Põlved kõverdatud – kokkukeeratud rull või padi põlvede all.
  • Põlved sirged – rätikud puusa all kuni reieluu keskosani.
  • Sirutatud jala puhul on padi puusa kõrval, et jäse püsiks õiges asendis.
  • Puusa alla küljele pandud padi või kiilpadi takistab reie väljapöördumist.
  • Kui jalg on kõverdatud – peab halvatud jalg olema puusast painutatud nii, et kand oleks lähedal tuharale, pöid painutatud ja toetub asemele. Kui mõlemad põlved on painutatud on põlved koos, pöiad väljapoole pööratud. Haige saab terve jalaga sirutada kui vaja.

Patsient peab kogu aeg kasutama oma tervet kätt haige käe abistamiseks – nii saab ta ise asendeid muuta. Käed panna sõrmseongusse, haarata terve käega haige käe randmest. See aitab ka patsiendil kohaneda oma halvatud poolega – neglect.

Insuldihaige lamamine halvatud kehapoolel

asendravi 4

  • See on insuldihaigele soodsaim asend. Siin toimib ka halvatud poole hea kontroll ja tunde-aistingute arendamine. Et haige saab siin oma tervet poolt hästi liigutada, saab ta olla aktiivsem. Halvatud küljel lamamine vähendab neglekti (halvatud poole eitust).
  • Selles asendis on pea ja kael padjal, kehaga ühel joonel. Padi pigem kõrgem, et vähendada survet pareetilisele õlale.
  • Selja ja puusa taga on padi (soodustab püsimist selles asendis).

asendravi 5asendravi 6

  • Käsi selles asendis on ette sirutatud, väljapoole keeratud, õlaliiges vabastatud keharaskuse  alt, peopesa ülespoole keeratud ja sellesse asendisse toetatud.
  • Halvatud jalg pisut põlvest kõvedatud, puusast sirutatud, pöid täisnurga all.
  • Terve käsi on padjal, terve jalg ka padjal, põlvest ja puusast painutatud, haigest jalast eespool.
Insuldihaige voodis istumine (st. patsient lamab ja voodi peats tõstetakse kõrgele)
  • Voodis ei soovitata istuda pikemalt.
  • See asend soodustab halvatud jäsemetes spastilisuse tõusu (patoloogiline lihastoonus ajukahjustuse järel).
  • Kui voodil istuda siis selg peab olema sirge, tuharad mõlemad võrdselt toetavad.
  • Voodiots kõrgel, jalad sirutatud, varbad ülespoole.
  • Padi küünarvarre all takistab patsiendi allavajumist.
  • Teine padi takistab halvatud jala reie väljapoole pöördumist.

Insuldihaige istumine toolis või ratastoolis

  • Võimalikult sarnane terve inimese õige istumisasendiga.
  • Ülakeha võimalikult sümmeetriline.
  • Labajalad toetavad alusele, põlved ja puusad 90 kraadise nurga all. Jalgadel on täielik kontakt ratastooli jalatugedega. NB! Oluline mõlema jalatoe olemasolu!
  • Keha sirutatud, nimmepiirkonna nõgusus toetatud.
  • Halvatud käsi eesoleval laual, toetatud kiilpadjaga, ranne sirutatud, sõrmed sirged.