Agnoosia

Sõna agnoosia pärineb kreeka keelest, “teadmise puudumine” (gnosis = teadmine)

… võimetus ära tunda objekte, inimesi, helisid, kujundeid/vorme või lõhnu

Agnoosia kolm suuremat rühma:

  1. —Visuaalne agnoosia
  2. —Auditoorne agnoosia
  3. —Taktiilne agnoosia

Etioloogia: ajuveresoonkonna haigused, kasvajad, vingumürgitus, kinnine ajutrauma, kesknärvisüsteemi infektsioonid, samuti võimalik dementsuse puhul (kui haaratud peamiselt posterioorne korteks, pigem apertseptsiivset tüüpi)

Diferentsiaaldiagnostika: tuleb välistada dementsus, afaasia või objekti eelnev mittetundmine, intellektuaalne langus.

Visuaalne agnoosia

Kognitiivne defitsiit, mis on piiritletud visuaalse modaalsusega, kusjuures põhilised visuaalsed protsessid ei ole häiritud, samuti on välistatud kõne- ja mäluhäired ning intellektuaalne tagasilangus.

Kaks suuremat kategooriat: apertseptiivne ja assotsiatiivne visuaalne agnoosia

Objekti äratundmine koosneb kaheosaliselt protsessist: esiteks luuakse välisest keskkonnast tulnud informatsiooni põhjal pilt ja teise osana viiakse kokku äsja loodud pilt varasemalt omandatud teadmisega konkreetsest objektist.

Apertseptiivne agnoosia

Esmastes tajuprotsessides, ei saa objekte joonistada, kopeerida, grupeerida. Tavaliselt bilateraalne kahjustus oktsipitaalsagara lateraalsetes osades, sh piirkonnad, mis saadavad välja informatsiooni ventraalsetesse süsteemidesse. Raskendatud on ligipääs visuaalse stiimuli struktuuriliste ja ruumiliste omadustele ja objekti ei nähta tervikuna või mõtestatud moel. Patsientidel esineb probleeme visuaalse sobitamise, kujundite eristamise, sarnaste objektide võrdlemise ja kopeerimise ülesannete sooritamisel.

Hindamiseks: incomplete letters, object decision and silhouettes sub-tests from the Visual Orientation and Space Perception Battery (VOSP), the Gollin Figures and usual/unusual views test from Birmingham Object Recognition Battery (BORB).

Assotsiatiivne agnoosia

Teisestes tajuprotsessides – objekti ei tunta ära, kuigi tajutakse, esineb raskusi tähenduse andmisega esemele, näole või sõnale.
Saab objekte joonistada, kopeerida, grupeerida.
Tavaliselt bilateraalselt inferioorse temporo-oktsipitaalsetes piirkondades, valgeaines. Esineb sagedamini võrreldes apertseptiivse agnoosiaga.

Visuaalsed agnoosiad

Visual Object Agnosia – ei suudeta nimetada objekti või selle funktsiooni, ka kategoriseerimine häiritud.
Category specific agnosia – häired kategoriseerimisel (konkreetse kategooria puhul nt puuviljad, muusikainstrumendid).
Prosopagnosia – ei tunne ära nägusid.
Simultanagnosia – tajutakse ainult ühte objekti korraga (nt prilli pildi nimetamisel võib patsient kirjeldada kahte ringi ja ühendavaid osasid ja teha järelduse, et tegemist on jalgrattaga).
Pure Alexia – raskusi esineb sõnade ja tähtede lugemisel.
Color agnosia – ei tunne värve.
Optic Aphasia – patsient ei suuda anda nimetusi visuaalselt esitatud objektidele, suudab demonstreerida objektide kasutamist ja objekti nimetamisel valib õige vastuse; pole “päris”agnoosia, võib tekkida häiretest visuaalsetes-verbaalsetes ühendusteedes? (may represent a visual-verbal disconnection).

Auditoorsed agnoosiad

Non-verbal auditory agnosia – helide (nt vile, loomade hääled) kahjustunud mõistmine ja äratundmine (soestatakse kahjustustega (paremas) temporaalsagaras või bilateraalsete kahjustustega auditoorses korteksis).
Pure word deafness – võimetus mõista kõnet, pole diagnoositud afaasiat ega kuulmishäiret (seostatakse kahjustustega, mis ei ühilda Wernickese piirkonda auditoorsest väljundist?) It is caused by lesions that disconnect Wernicke’s area from auditory input.
Amusia – võimetus tajuda ja väljendada muusikat, mõjutatud sageli kultuurist, keskkonnast, individuaalsest kogemusest, sageli jääb diagnoosimata.
Cortical Auditory Disorder and Cortical Deafness – esineb raskusi auditoorse informatsiooni äratundmisega (nii verbaalse kui ka mitteverbaalse), audioloogiline? (audiologic testing) testimine näitab kõrvalekaldeid.

Taktiilsed agnoosiad

Amorphognosia – võimetus tunda objekti kuju ja suurust.
Ahylognosia – võimetus tajuda objekti kvalitatiivseid omadusi – nt kaalu, tihedust, tekstuuri, termilisi omadusi.
Tactile asymbolia – võimetus tajuda taktiilselt objekti, kui ei esine kahte eelnevat agoosniat.

Kuidas hinnata käepäraste vahenditega?

Esemete nimetamine: pildid, reaalsed objektid, silmad kinni
Esemete funktsiooni nimetamine: pildid, reaalsed objektid, silmad kinni
Pildilt erinevate objektide eristamine ja nimetamine: pilt, kus mitu objektid üksteise peal
Erineva nurga alt tehtud fotod objektidest – nende äratundmine, palju vaja vihjeid
Emotsioonide äratundmine: pildid
Näppude nimetamine silmad kinni puudutamine
Enda kehaosade puudutamine ja nimetamine: nt “katsu enda parema käe väikese sõrmega oma vasakut kõrva”
Ette joonistatud esemete kopeerimine