Neelamishäire ja neelamisteraapia

Neelamine on keerukas kompleksne tegevus mis eeldab paljude lihaste koostööd. Nii nagu närvisüsteemi kahjustusel võib häiruda käte ja jalgade liikumine (tekib halvatus, kohmakus), võivad kannatada ka neelamisliigutused. Kõige sagedasem düsfaagia tekke põhjus on insult (ligikaudu pooltel juhtudel), kuid neelamisprobleemid võivad tekkida ka ajutrauma, -kasvaja, neurodegeneratiivsete haiguste, dementsuse ja mitmete teiste haiguste puhul.

Düsfaagiale viitavad märgid on: viltu vajunud suu, moonutatud kõne, süljevool suunurgast, köha ja köhatamine söömise ajal ja järgselt, hääle muutus peale neelamist, väga aeglane söömistempo, toidu kogunemine suhu, ebamugavus-/tükitunne kõripiirkonnas, söögist-joogist keeldumine, kaalukaotus, korduvad kopsupõletikud jm.
Suurel osal insuldipatsientidest taastub neelamine esimeste nädalate jooksul, osadel võtab taastumine rohkem aega, vähestel insuldihaigetel võime neelata ei taastugi.

Ilma ravita võivad düsfaagia korral tekkida mitmed tüsistused:

  •  vedelikupuudus ja alatoitumus ning sellest tulenev üldseisundi halvenemine,
  • kopsupõletik, mis on põhjustatud toidu, vedelike, ravimite, suus vohavate bakterite jms sattumisest hingamisteedesse – trahheasse ja edasi kopsu (aspiratsioon),
  • lämbumine.

Tüsistuste vältimiseks on soovitav alustada neelamisteraapiaga võimalikult vara.
Neelamise hindamise viib läbi logopeed, selgitades välja, milline on patsiendi üldseisund, koostöövõime, neelamisega seotud kraniaalnärvide funktsioon ning kõne kvaliteet. Samuti hindab logopeed vedelike ja tahke toidu neelamise ohutust, tarbitud koguste piisavust ja käitumise turvalisust söömise ajal. Keerukamatel juhtudel on neelamisfunktsiooni vajalik hinnata videofluoroskoopilise uuringuga.

Teraapia eesmärgid on:

  • vajaliku vedeliku ja toitainete koguse tagamine patsiendile,
  • aspiratsioonist tingitud tüsistuste (kopsupõletik) vältimine,
  • võimalusel neelamise taastamine.

Neelamisteraapias eristatakse kahte suunda:

  • häire kompenseerimine: siia kuuluvad erinevad keha- ja peaasendid ning käitumuslikud strateegiad, mis võimaldavad turvaliselt neelata, suuhügieeni tagamine, samuti toidu ja vedeliku konsistentsi muutmine, raskematel juhtudel nasogastraalsondi või gastrostoomi kaudu toitmine jt;
  • neelamisfunktsiooni taastamine: erinevad harjutused lihasjõu ja liigutuste koordinatsiooni parandamiseks, samuti tundlikkuse taastamiseks suu- ja neelupiirkonnas.

Kui düsfaagiaga patsient suudab süüa / juua suu kaudu, on oluline rakendada turvalise neelamise võtteid:

  • rahulik keskkond, lisaaeg, keskendumine söömisele,
  • istuv asend (90 kraadi), pea kergelt ettepoole kallutatud,
  • kohandatud nõud (nt düsfaagia joogitops, väiksem lusikas),
  • väiksemad suutäied, lonksud,
  • uut suutäit ei võeta enne, kui eelmine on alla neelatud,
  • köha korral peatada söömine-joomine,
  • vältida toite-jooke, mille neelamine tekitab raskusi.